Will I am Shakespeare?

Minu hallolluses eksleb juba pikemat aega plaan kirjutada midagi pikemat. Paisutada üsna sisutühi ja ilma erilise mõtteta pooleleheküljene tekst suuremaks, pikkides sisse absurdseid väljendeid, satiiri ja loomulikult musta huumorit (mille poolest mind tavaliselt hukka mõistetakse). Siiski pole olen ma seda kogu aeg edasi lükanud, võib-olla inspiratsiooni puuduse tõttu, kindlasti aga endale järeleandmatult valetamise tõttu, et mul pole lihtsalt aega. Lisaks kõigutab minu meelekindluse ridu ka minule omane madal vaimne produktiivsus. Tähendab – mitte et ma poleks võimeline kokku midagi kokku vorpima – minu aju genereerib konstantselt huvitavaid/absurdseid/naljakaid/geniaalseid (minu jaoks) killukesi, mille süstematiseerimine ja rittasättimine tervikuks võtab lihtsalt aega. Aga ehk inspiratsioonijumal halastab kunagi minu peale ja ma võin oma „To Do“ listist (mida mul tegelikult pole) maha kriipsutada sõna „novelliimitatsioon“. Seniks aga kogun fragmente.